Press
Kraft in Tallinn, Estonian Music Days in 2023:
“The highlight of the concert that was full of premieres, was Evelin Seppar’s clarinet concerto “Kraft” (“power” or “strength”), commissioned by the festival. The soloist part contains the greatest persuasion energy of the piece – perceivable already at the very beginning when the sound image emerges from the shadows of the initial gloom. However, towards the end, after recovering the shock waves that followed the climax of the tension, the soloist initiated to find the balance again. Despite the changeability of the texture, the soloist Lee Soo Young always managed to embody a determined guide with a sure destination, although during the comprehensive journey of the four-movements concert, she also went through the affective states etched in the mind as tortured howls. Comprehensiveness is by no means a superlative definition here, because the first performance was so thoroughly absorbing and full of details that thoughts revolved around this piece for a long time after. Soo-Young Lee, concertmaster of the ERSO clarinet group, for whom the clarinet concerto was written, enchanted with a completely dynamic performance – it would be difficult not to be inspired by such a playing style. Particularly pleasant were the moments when there were moments of sensitive mutual reflection between the orchestra – especially the clarinet group – and the soloist.
Esiettekannetest tulvil kontserdi tipphetk oli festivalitellimusena valminud Evelin Seppari klarnetikontsert „Kraft“ (’võimsus’ või ’jõud’). Teose suurimat sisendusjõudu kätkeb solistipartii – see on tajuda juba kõlapildi algustumeduse varjudest esile kerkides. Lõpu lähenedes asus solist aga pingete haripunkti jõudmisele järgnenud lööklainest toibununa taas kõigepealt tasakaalu otsima. Faktuuri muutlikkusest hoolimata kehastas solist Soo-Young Lee otsekui alati kindlas suunas liikuvat teejuhti, kuigi neljaosalise kontserdi kõikehõlmaval teekonnal sai temagi muu hulgas läbi elada piinatud huiletena mällu sööbinud afektiseisundeid. Kõikehõlmavus pole siinkohal sugugi superlatiivne määratlus, sest esimene ettekanne oli nii jäägitult endassehaarav ja detailiküllane, et mõtted keerlesid veel pikalt teose ümber. ERSO klarnetirühma kontsertmeister Soo-Young Lee, keda silmas pidades klarnetikontsert on kirjutatud, lummas üdini dünaamilise esitusega – sellisest mängustiilist oleks keeruline mitte inspireeruda. Iseäranis sümpaatsed olid hetked, mil orkestri –eriti selle klarnetirühma – ja solisti vahel leidis aset tundlik vastastikune peegeldamine.
Liis Rull / Sirp
Seesama meri in Tallin, World Music Days in 2019:
Psalm 129 in Utrecht, September 2, 2017:
”Seppar weeft een ingenieus web van donker en licht en maakt een enorme innerlijke kracht los bij dit koor.”
(”Seppar weaves an ingenious web of darkness and light and releases an enormous inner strength from this choir.”)
Ben Taffijn / NIEUWE NOTEN
Psalm 129 in the NY times:
”For a concert called “Pilgrimage of Life,” Ms. Seppar, an Estonian composer, has been asked to set the so-called “song of ascents,” which will be sung by the Norwegian Soloists’ Choir.”
NY Times
Поля ли мои, поля / Fields, oh my fields in Tallinn, April 8, 2017:
”…the emotional atmosphere of Seppar’s piece was palpable. Seppar used multiple overlapping voices, to create a sense of lamenting with a musical line, sometimes sung by unaccompanied solo voices, which was very mobile and at times angular. The piece gradually moved from solo to choral texture, always with a melancholy sense of loss. Musical material was re-visited multiple times in different ways, always with Seppar’s distinct sound-world, reaching an impressive climax.”
Robert Hugill / Planet Hugill
”In the first performance of Поля ли мои, поля (“Fields, My Fields”), Evelin Seppar opted for a declamatory style with a distinct, folk-like core. /… / its lengthy, subdued conclusion was arresting, oblique strands of harmony glancing off each other and jelling in various ways, garnished with infinitesimal whispers.”
Simon Cummings / 5:4
Time and the Bell in Rapla, November 6, 2016:
”Seppar on Elioti luulet suurepäraselt tabanud ja seda helikeeles läbimõeldult edasi andnud. Sõnum ja heli moodustavad kooriteoses meeldiva terviku.”
Jaanika Vilipo / Sirp
Lighthouse at the Estonian Music Days new music festival April 11, 2016:
Noore ja vapustavalt kindlakäelise helilooja Evelin Seppari mastaapne suurteos „Majakas“ (2014) prantsuse Macadam Ensemble’i esituses Cummingsi luule ja kanada majakavahi Patrick James Dilloni päevikukatkendite põhjal nihutas kuulaja vaheldumisi luulest proosasse, poeesiast argipäeva, sisemaailmast Kanada mereäärsesse maastikku, elust surmahetkeni, rõõmust kurbusesse, ootusest selle täitumata jäämiseni. Muusikaliselt oli see kõik aga pigem läbi komponeeritud: ei olnud liigset üledramatiseerimist, kuid ei puudunud ka teksti pingeliste hetkede kulminatsiooniga illustreerimine muusikas. Sellist suurteost võib võrrelda impressionistlikus stiilis ülisuure n-ö nihkes värvivalikuga maastikumaaliga. Sisuliselt algas see kuskilt, kulges ja jäi lõpuks õhku, nõudes kuulajalt paari sammu tagasiastumist, et hoomata selle tegelikku dimensiooni, omapäraseid kõlavärve ja ei kuhugi kulgevat sisenduslikkust.
Gerhard Lock / Sirp